Liigu põhisisu juurde
Tava Oga
  • Avaleht
  • Pood
  • Blogi
  • Kontakt
  • LAT
  • Lietuvių
  • Eesti

Hiljutised postitused

  • Arbuusikasvatuse arendamine ettevõttes SIA Tava Oga
    29. apr 2026
  • Mõnest seemnest tuhandete taimedeni: Emīls on Läti noorim suurtootja
    15. nov 2025
  • Arbuusikasvataja Emīls Nils: ka tänavugi ei anna ma alla
    15. nov 2025
  • Arbuusikasvatajad on mures: tänavune saak võib jääda saamata
    15. nov 2025
  • Maajutud. Emīls Nils Gaišprātis
    24. jaan 2025
  • Antakse üle Jelgava piirkonna aasta ettevõtlusauhinnad
    21. dets 2024
  • Kasvatab arbuuse juba lapsepõlvest saadik
    21. dets 2024

Kategooriad

  • Kasvatamine ja saak
  • Tava Oga lood
  • Uudised ja projektid

Arbuusikasvatuse arendamine ettevõttes SIA Tava Oga

29 apr, 2026, Ei ole kommentaare

Tava_Oga_ELFLA_publicitate_aizpildita__1_.jpg

SIA Tava Oga viib ellu projekti „Arbuusikasvatuse arendamine ettevõttes SIA Tava Oga“. Projekti eesmärk on arendada ettevõtte põllumajanduslikku tegevust, ajakohastades arbuusikasvatuse protsessi ning soetades masinaid ja seadmeid, mis on vajalikud põldude tõhusamaks ettevalmistamiseks, istandike hooldamiseks, pritsimiseks ja saagi transportimiseks.

Projekti tulemusena plaanitakse vähendada käsitsitööd, suurendada tööviljakust, parandada kasvatamisprotsessi tõhusust ning toetada ettevõtte edasist arengut. Projekt viiakse ellu Euroopa Liidu rahalisel toel ning Läti Põllumajandusministeeriumi (Zemkopības ministrija) ja Maaelu Toetamise Teenistuse (Lauku atbalsta dienests) toel.

Mõnest seemnest tuhandete taimedeni: Emīls on Läti noorim suurtootja

15 nov, 2025, Ei ole kommentaare

Gundega Gaujere, 29. september 2025

Mõnest seemnest tuhandete taimedeni: Emīls on Läti noorim arbuuside suurtootja

FOTO: GUNDEGA GAUJERE

On laupäeva hommik ja õhus on tunda sügise jahedust. Emīls on juba ammu ärganud ja kiirustanud põllule, et valida välja parimad arbuusid, mille ta turule viib. Ta koputab iga vilja hoolikalt, pühib selle puhtaks ning korvi jõuavad vaid kõige erilisemad. Põllul on veel lugematu hulk arbuuse, kuid Emīls märgib, et hooaeg hakkab juba lõppema. Vaatamata varasele ärkamisele ja raskete viljade kandmisele säravad tema silmis pühendumus ja uhkus enda kasvatatu üle.

Selle suure arbuusipõllu taga seisab kõigest 17-aastane noormees. Emīls Nils Gaišprātis on Läti noorim arbuuside suurtootja. Tema ettevõte „Tava Oga“ on tänavu jõudsalt kasvanud: kuus aastat tagasi oli tal viis arbuusitaime, sel hooajal juba viis tuhat.

Emīls hakkas arbuusikasvatusega tegelema kümneaastaselt: „Arbuuside kasvatamise mõte tuli siis, kui seisin poes seemneriiuli juures. Tahtsin midagi kasvatada, aga ei teadnud, mida, kuni mulle jäi silma arbuusiseemnete pakk. Külvasin seemned, pikeerisin taimed, istutasin need kasvuhoonesse, hoolitsesin nende eest ja sain aru, et see pakub mulle huvi ning tahan sellega tegeleda.“

Hooaja lõpus, kui Emīls sai üheteistkümneaastaseks, maitses ta esimest korda enda kasvatatud arbuusi: „Esimesel aastal kasvas ilma varasemate kogemuste ja teadmisteta kõige magusam arbuus, mida olin söönud. Siis jäingi selle juurde.“

Emīls rõhutab, et arbuusikasvatusega alustades ei olnud tema eesmärk teenida raha ega luua ettevõtet, vaid järgida oma sihti: „Minu elu suurim eesmärk on ühiskonnale midagi anda ja tunnen suurt rahulolu, et saan seda teha arbuuse kasvatades.“

Neli aastat õppis Emīls tundma arbuusikultuuri. Alguses suhtusid ümberkaudsed inimesed temasse üsna skeptiliselt, sest nad ei uskunud, et Lätis saab kasvatada arbuuse, veel vähem nii magusaid.

Noore mehe edu võti on alati selgelt määratletud eesmärgid

Kevadel ja sügisel ühendab Emīls põllutööd õpingutega: „Kooli ja ettevõtlust on väga raske ühendada, sest kogu aeg tuleb mõelda, milline töö on tähtsam. Gümnaasium ei ole küll kohustuslik, aga ma ei jäta kindlasti õppimist pooleli, sest mul on kaugeleulatuvad eesmärgid, mille saavutamiseks on teadmisi vaja.“

„Mul on eesmärgid paigas, ma tean, mida tahan, ja liigun selle poole. Minu arvates on see edu võti ja just nii erinen teistest omavanustest.“ Emīls ütleb, et igaühel on oma huvid ja hobid, temal on selleks arbuusikasvatus.

Emīls ei ole teistelt noortelt oma kutsumuse pärast mõistmatust kogenud. „Ma ei kuulu sellisesse seltskonda, kes minust aru ei saaks. Minu ümber on mõistvad ja tegusad noored, kellel on samuti oma tegemised, seepärast suhtuvad nad minu hobisse positiivselt.“

Noormees ütleb, et on ise kõik arbuuside kohta selgeks õppinud ning kellelegi teisele selle töö usaldamine ja õpetamine oleks väga keeruline. Isa kaasas ta ettevõttesse alles eelmisel hooajal, arbuuside koristamise ajal. Kõik ülejäänud tööd teeb ta ise: kasvatab taimed, istutab need, hooldab, korjab ja müüb saagi ning peab ka ettevõtte raamatupidamist. „Teel turule ja kooli kulub umbes tund või poolteist. Selle aja jooksul koostan arvutis saatelehti ja arveid.“

Eesmärgid, mis sel hooajal küpsesid

Aasta tagasi kasvatas noormees 3000 taime ja 11 arbuusisorti, tänavu 5000 taime ja 25 sorti. „Ühelt arbuusitaimelt saab keskmiselt kaks või kolm arbuusi. Nii võiks välja arvutada umbes sada tonni, aga tegelikkuses oleme meid ainult kaks. See, kui palju suudame ära teha, on juba teine küsimus.“

Tänavu on Emīls kõigi muude kohustuste kõrval hakanud aktiivselt sisu looma ka Instagrami ja TikToki. Oma videotes näitab ta, kuidas seemnest arbuus kasvab. „Reklaami tegemine on mulle väga tähtis, et inimesed ei arvaks, nagu oleks arbuusid toodud Itaaliast. Kui need valmis saavad ja ma turule viin, ei tea paljud, et selliseid arbuuse saab kasvatada ka Lätis.“ Emīls ütleb, et inimestel on raske uskuda, et Lätis võib kasvada 16-kilogrammine arbuus. Eelmisel aastal kasvas tal selline, tänavuse hooaja suurim vili kaalus 14 kilogrammi.

Arusaam, et parimaid arbuuse saab kasvatada ainult lõunamaades, tuleb noormehe sõnul ümber lükata. „Lätis on arbuusidele sobivad temperatuurikõikumised. Vahelduvad soojemad ja jahedamad ilmad annavad arbuusile magususe. Pole asjata, et Läti maasikas on nii maitsev. Arbuusidega on sama lugu, sest muutlik temperatuur aitab neil magusaks kasvada.“

Tänu sotsiaalmeediale saab Emīlsi arbuuse sellest hooajast osta ka Stockmanni kauplusest: „Tegin tänavu esimest korda TikToki konto ja minu arvates on sotsiaalmeedia tänapäeval nagu visiitkaart. Ühel päeval helistati mulle Stockmannist ja öeldi, et nad olid mind TikTokis märganud ning tahaksid minu arbuuse oma kaupluses müüa.“ Emīls ütleb, et Stockmann ostis temalt üle tuhande kilogrammi kasvatatud arbuuse.

Sel hooajal on Emīls teinud koostööd ka lasteaia ja koolide toitlustusettevõtetega ning viinud arbuuse maitsmiseks hooldekodu elanikele.

Võitlus rahe, vihma ja maksudega

Tänavu juunis üle Lätimaa liikunud rahe kahjustas ka Emīlsi arbuuse: „Raheterad olid väikesed, suurimad hernetera suurused. Arbuusid olid just vilja hakanud kandma, umbes kreeka pähkli või sõstra suurused, ja rahe rikkus vilju. Kõik arbuusid ei olnud selles suuruses, ainult ühe sordi omad, ja need sel aastal valmis ei saanud.“

Emīls ei andnud pärast juhtunut alla, vaid jätkas tööd: „Siis oli päris kurb, aga ma ei peatunud. Sõitsin ikka põllule, rohisin ja tegin kõik, mis võimalik, et ülejäänud arbuusid kasvaksid. Tänavu olid suuremad plaanid: tahtsime ehitada siia müügikioski, teha arbuusilao, paigaldada reklaamsildid ja kutsuda inimesi siia kohale. Pärast 19. juuni rahet polnud meil enam selleks lisaraha ning me ei saanud neid plaane ellu viia.“

Emīlsi sõnul ei ole praegune olukord riigis seoses käibemaksumäärade ja kindlustusega tema saagile soodne: „Lätis kasvatatud puuviljadele, marjadele ja köögiviljadele kehtib vähendatud 12-protsendiline käibemaksumäär, aga minu kasvatatud arbuusidele kehtib 21-protsendiline määr põhjendusega, et arbuus ei ole Lätile omane kultuur. Samas registreeriti sel aastal Maaelu Toetamise Teenistuses umbes 30 hektarit Lätis kasvatatavate arbuuside istandusi.“

„Kõige suurem probleem on see, et arbuusipõlde ei saa kindlustada. Me ei palu kindlustust vihma ega varajase külma vastu, vaid tahame võimalust kindlustada rahe vastu, sest oleme investeerinud väga suuri summasid ja üks hetk võib selle kõik hävitada. See on väga kurb.“

Tulevikunägemuses ka Läti kui arbuusiriik

Emīls soovib õpetada ka teisi arbuuse kasvatama, et kõigil soovijatel see õnnestuks. Ta ütleb, et ei pea kedagi konkurendiks ega varja oma ideid, sest usub, et Lätist võiks saada arbuusikasvatuse suurriik. „Mul on nüüd ka e-pood, kus pakun inimestele professionaalseid seemneid kõigist sortidest, mida ise kasvatan. Minu suur eesmärk on luua platvorm, mille abil iga soovija saaks arbuuse kasvatada. Ma ei ole loobunud mõttest luua ühistu või ühendus. Võib-olla saaksime kõik kasvatajad ühendada, kasvatada suuremaid koguseid, koondada tööjõudu ja arbuuse eksportida.“

Järgmise aasta plaanide ja taimede kasvatamise kohta vastab Emīls lühidalt: „Kui teen seda armastusega, läheb kõik hästi.“

Praegu näeb Emīls arbuusikasvatust ka tulevikus oma peamise tegevusena: „Mulle ei ole ükski teine kultuur nii südamelähedane kui arbuusikasvatus. Ma ei saa seda päriselt hobiks nimetada, sest see on midagi enamat kui hobi, see on südameasi.“ Elukutselt näeb ta end aga poliitikas, tõenäoliselt majandusküsimustega tegelemas, sest tal on selles valdkonnas laialdased teadmised.

Pärast vestlust kiirustab Emīls aega raiskamata tagasi tööle. Põllust mööda sõitvad autojuhid lehvitavad talle ja ta isale. Pöörde tagant sõidab jalgrattaga eakas naine, kes on Emīlsit hommikul jälle külastanud ja viib nüüd korvikeses arbuusi koju. Kohalike jaoks on selle noormehe hobist saanud iga-aastane hinnatud traditsioon.

https://tv3.lv/dzivesstils/darzs-un-maja/no-piecam-seklinam-lidz-tukstosiem-stadu-emils-ir-jaunakais-arbuzu-lielsaimnieks-latvija/

Arbuusikasvataja Emīls Nils: ka tänavugi ei anna ma alla

15 nov, 2025, Ei ole kommentaare

Sandra Leitāne ja Andris Pāns, ReTV, saade „Mājā un sētā”
25. juuli 2025

Arbuusipõld Jelgava maakonnas, tuhandete taimedega vihmasel suvepäeval.
Arbuusipõld Jelgava maakonnas.

Suvede soojenedes kasvatatakse Lätis üha sagedamini arbuuse, meloneid ning teisi eksootilisi puu- ja köögivilju. See suvi pole meid hellitanud, kuid eriti teravalt tunnevad seda arbuusikasvatajad. Jelgava maakonnast pärit Emīls Nils Gaišprātis on arbuusikasvatuse kogemust kogunud juba kuuendat aastat ega anna ka tänavu alla.

Emīls Nils Gaišprātis alustas arbuusikasvatusega Jelgava maakonna Vilce vallas kuus aastat tagasi, kui ta käis veel põhikoolis. Alguses kasvasid mõned taimed koduaias, kuid viimastel aastatel on tal juba korralik põld. Ka tänavu on arbuusidega kaetud umbes üks hektar maad, kus kasvab veidi üle viie tuhande taime.

See suvi pole aga soojust armastavatele taimedele soodne olnud. Emīls Nils nimetab terve rea haigusi, millega tänavu on tulnud kokku puutuda: „Fusarioosne närbumine, antraknoos – terve hulk haigusi, ja nüüd ei jõua enam midagi istutada. Näe, siin põllul on närbumist näha, mõned taimed surid ära.”

Juunis sai arbuusipõld kohati rahega kannatada ning loo filmimise ajal sadas tugevasti. Kuigi käes oli juuli keskpaik, oli väikeseid arbuuse näha vaid üksikutes kohtades, teistes peenardes olid alles õied ja viljaalgmed. Kogu suve on tulnud võidelda ka mitmesuguste arbuusihaigustega, räägib kasvataja Emīls Nils Gaišprātis:

„Niiskuse ja ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu tabas meie arbuuse algul jahukaste, seejärel alternarioos ehk kuivlaiksus. Võitlesime sellega ja kasutasime vask-tsinkpreparaati. Eelistame siiski kasutada bioloogilisi preparaate. Need on kättesaadavad ka väikeste koduaedade omanikele ja saadaval eri suurustes. Need on haigustekitajale mürgised, kuid neid peetakse väetiseks ja taimele kasulikuks. Praegu võib neid kasutada kogu hooaja vältel. Ma ei soovitaks neid kasutada arbuuside õitsemise ajal, sest preparaat on siiski tugev ja taimed võivad hukkuda. Parem on olla ettevaatlik ning kasutada seda õhtul, kui õied on juba sulgunud.”

Emīls Nils naerab, et see on müüt, nagu piisaks arbuusi istutamisest ja kastmisest ning seejärel võib ta unustada. Isegi soodsal suvel, kui taimi mitmesugused haigused ei kimbuta, tuleb nende eest korralikult hoolitseda: „Oleme põldu kastnud kokku 200 000 liitri veega. Arbuuse tuleb kasta harva, aga põhjalikult, ning iga kastmiskorraga tasub lisada väetist. Kuigi arbuus kuulub kõrvitsaliste hulka, pole ta kurk. Arbuusile ei meeldi, kui vett satub lehtedele, sest liigne niiskus soodustab haigusi. Tänavu on Läti turule tulnud suurepärane, spetsiaalselt arbuusidele mõeldud väetis. Kui ma selle koostist vaatasin, avaldas see mulle muljet, ja võin tõesti öelda, et see on suurepärane väetis.”

„On müüt, et arbuus tuleb maha istutada, ära kasta ja siis võib ta unustada.”

Nagu Emīls Nils selgitab, saab kastmisvajadust kindlaks teha spetsiaalse niiskusmõõtjaga: see torgatakse mulda ning näitab, kas muld on kuiv või niiske. Noor kasvataja on katsetanud nii arbuusipõllu peaaegu rohimata jätmist kui ka rohimist, kuid on jõudnud järeldusele, et ka arbuuse tuleb rohida. Kui taimed on suureks kasvanud, pole neid enam vaja kõblata, sest päikeselise ilmaga võivad viljad päikesepõletuse saada. „Mullu märkasime, et kolmes umbrohtu kasvanud vaos jäid arbuusid selliseks, nagu nad olid, sest neil polnud magusust, ülejäänud olid aga magusad. Isegi magusamad kui sisse toodud arbuusid.”

Noormehele meeldib arbuusisortidega katsetada, mistõttu istutab ta igal aastal eri sorte. Nüüdseks on selgunud ka need sordid, mis sobivad kõige paremini Läti muutlike oludega ja on samal ajal maitsvad.

Emīls Nils Gaišprātise sõnul istutati tänavu 25 sorti: „Praegu on näha, et musta koorega arbuusid ei kasva nii hästi, kuid arbuusiklassika on sort Bedouin, mis on alati tipus. Tänavustes oludes paistab kõige paremini kasvavat ka sort Primagold. Sellel on tekkinud kõige rohkem viljahakatisi.”

Arbuusikasvatus Jelgava maakonnas.

Arbuusikasvatus Jelgava maakonnas.

Arbuusid kasvavad kõige paremini siis, kui õhutemperatuur on 23–25 kraadi. Emīls Nils loodab, et august ja ka september on soojust armastavatele taimedele soodsad ning et arbuusid valmivad ka tänavu, ehkki hiljem, ja rõõmustavad saagiga.

https://retv.lv/daba/arbuzu-audzetajs-emils-nils-ari-sogad-rokas-nenolaizu/

Arbuusikasvatajad on mures: tänavune saak võib jääda saamata

15 nov, 2025, Ei ole kommentaare

Renāte Meldere, spetsiaalselt „Delfile”
22.07.2025

Foto: eraarhiiv

Foto: eraarhiiv

See aasta pole arbuusisaagile soodne olnud: külm kevad, pikaajaline vihm ja päikesepuudus on viivitanud nii taimede tärkamise kui ka prognoositud saagikoristusega. „Padegas” talu juhataja Sandra Icaka ja SIA „Tava Oga” asutaja Emīls Nils Gaišprātis räägivad portaalile „Delfi” tänavustest arbuusikasvatuse probleemidest – tuhandetest tärkamata jäänud taimedest kuni haiguste ja kartuseni, et saaki ei pruugigi tulla.

https://www.delfi.lv/bizness/37264250/biznesa_vide/120080678/arbuzu-audzetaji-satraukti-sogad-razas-var-ari-nebut

Maajutud. Emīls Nils Gaišprātis

24 jaan, 2025, Ei ole kommentaare
Emīls Nils Gaišprātis
https://replay.lsm.lv/lv/skaties/ieraksts/ltv/346554/zemes-stasti-emils-nils-gaispratis

Võib-olla oleme esimesed, kes filmivad tulevast Läti riig presidenti. Emīls ütleb seda selgelt ja ilma üleolekuta. Viis aastat tagasi pani ta esimest korda seemne mulda, kuid nüüd tullakse tema arbuuse vaatama peaaegu kogu riigist. Ta pole rikas, kuid tema süda on rikas. „Rohelised näpud” sai ta vanaemalt, kellest on nüüd koos lapselapsega saanud TikToki maastaar. Emīls räägib, näitab ja õpetab teistele Lätis arbuusikasvatuse nüansse, peab saagipäevikuid ja paneb kokku talu tuleviku äriplaane. Selle „Maajutu” filmisime saagikoristuse ajal, kui Emīlse põllult viidi ära tonnide kaupa arbuuse. „Ma ei sure Läti eest, ma elan Läti nimel,” ütleb ta ja jätkab järgmise vao rohimist. Ah jaa, Emīls käib alles koolis.

Antakse üle Jelgava piirkonna aasta ettevõtlusauhinnad

21 dets, 2024, Ei ole kommentaare
Emīls Nils Gaišprātis ja arbuusikasvatus

Žüriisse kuulus ka maaelu partnerlus „Lielupe”, kelle eesmärk on näha iga alustava ettevõtte taga edulugu ning innustada ettevõtteid osalema mitmesugustes projektides. Tänavu otsustas ühendus anda oma eriauhinna energilisele ja ettevõtlikule 16-aastasele Emīls Nils Gaišprātisele Vilce vallast, kes on alustanud oma ettevõtlusteed arbuuse kasvatades ja müües. Esimese arbuusi külvas Emīls Nils 11-aastaselt. Nüüd on tal ühe hektari suurune arbuusipõld, kus kasvab kümme eri sorti arbuuse. Saak, millest suurem osa jõuab Riia ööturule, mõõdetakse juba tonnides. Arbuusiäris aitab Emīls Nilsit tema isa. Võiks arvata, et isa on peamine peremees, kuid nii see pole: kõige innukam arbuusikasvataja on Emīls Nils, isa on pigem tehniline teostaja. Nii isa kui ka poeg ütlevad, et need marjad on rikkad vitamiinide ja mineraalainete poolest, kuid üsna kapriissed. Arbuusitöö algab juba aprillis, kui külvatakse seemned. Hiljem istutatakse taimed põllule ning algab hooldamise ja tulemuste ootamise aeg. Noor arbuusikasvataja räägib, et tulevikuplaanides on ka arbuuside töötlemine, näiteks arbuusisiirupi ja suhkrustatud viljade tootmine.

https://www.jelgavasnovads.lv/lv/konkursa-laureati-2024-gada

Kasvatab arbuuse juba lapsepõlvest saadik

21 dets, 2024, Ei ole kommentaare
  • Sandra Leitāne, ReTV
Emīls Nils Gaišprātis arbuusipõllul

Emīls Nils Gaišprātis Vilce vallast Jelgava piirkonnas külvas oma esimese arbuusi, kui ta oli vaid 11-aastane. Nüüd on Emīls Nils 16 ja tal on juba hektari suurune arbuusipõld. Miks ta valis just arbuusid?

„Juba viis aastat tagasi teadsin, et mul on „rohelised näpud”. Toimetasin koos vanaemaga aias. Aitasin tal külvata ja istutada. Kui saak koristati, selgus, et minu külvatud ja istutatud taimed olid paremini kasvanud. Siis hakkasin mõtlema, mida võiksin ise kasvatada ja mis võiks olla minu nišš. Läksin poes seemneriiuli juurde ja vaatasin seemnepakke. Mõtlesin ja mõtlesin, kuni mulle jäi silma arbuusiseemnete pakk. Ostsin selle, külvasin seemned ja istutasin taimed kasvuhoonesse; kasvas üheksa kilogrammi kaalunud arbuus. Väga maitsev, ilma igasuguste eelteadmisteta. Lihtsalt õnne peale.”

Noor arbuusikasvataja tunnistab, et talle meeldib arbuuse süüa, kuid ta pole kindlasti suur arbuusifänn. „See oli selline... Mulle endale oli ehk väike üllatus, mis sealt kasvada võiks ja kuidas see kasvab. Ma ei teadnudki, et Lätis arbuusid kasvavad.”

Nüüd võib Emīls juba uhkust tunda hektari suuruse arbuusipõlluga, kus kasvatatakse kümmet eri sorti arbuuse. Saak mõõdetakse juba tonnides ja suurem osa jõuab Riia ööturule. Suurtel arbuusidel on ka omad miinused. „Inimesed arvavad, et need on toodud Itaaliast või tont teab kust, aga tegelikult kasvavad need Lätis ning on nii magusad ja mahlased.”

Kui küsida Emīlse isalt Māriselt, mida ta ütles, kui pojal tekkis idee arbuuse kasvatada, vastab ta: „Ma toetan teda. Meil on muidugi erimeelsusi, aga pole hullu – lahendame need ära ja kõik on jälle rõõmsad. Kui saak kasvab ja tulemus käes on, teeb see südame rõõmsaks. Tema on peremees. Nagu ma kogu aeg ütlen, mina olen tehniline teostaja.”

Nii isa kui ka poeg tunnistavad, et need marjad on rikkad vitamiinide ja mineraalainete poolest, kuid üsna kapriissed. Arbuusidega seotud töö algab juba aprillis seemnete külvamisega. Hiljem istutatakse taimed põllule ning algab hooldamise ja tulemuste ootamise aeg.

Jelgava piirkonda tabasid juuli lõpus ka liigsed vihmasajud. Arbuusipõld ei olnud siiski liigniiske, sest asub künkal, kuid istanduse kindlustamiseks otsitakse võimalusi.

Noor arbuusikasvataja räägib, et osa arbuuse jääb praegu põllule, sest Riia elanikud ostavad ainult ilusaid suuri marju. Seetõttu mõeldakse, kuhu anda arbuuse ka töötlemiseks. Tulevikuplaanides on oma töötlemistehase rajamine ning näiteks arbuusisukaadi tootmine. Juba praegu mõeldakse ka sortimendi laiendamisele: ühes põllu servas kasvatatakse katseks meloneid.

Emīls Nils ütleb: „Sain inspiratsiooni Andrejsilt, kes kasvatab Garciemsi kandis. Tema kasvatab nii arbuuse kui ka meloneid, kuid keskendub rohkem melonitele. Proovisin ka sel aastal neid istutada, aga vist valisin valed sordid – hilisem sort valmib hiljem, kuid melonid imavad palju vett ja lõhenevad. Need on nagu käsnad, seetõttu hilisemad sordid eriti ei sobi. Vaja on siiski varasemat sorti.”

Sel kevadel lõpetas Emīls üheksanda klassi ning pidi ühendama arbuusipõllul töötamise eksamiteks valmistumisega. Kõigega saadi siiski edukalt hakkama. Sügisel alustab Emīls õpinguid Jelgava Spīdola Riigigümnaasiumis, kuid kasvatab arbuuse ka kümne aasta pärast.

https://www.retv.lv/raksts/audze-arbuzus-jau-kops-bernibas

„Rohelised näpud” viisid arbuusikasvatuse juurde

21 dets, 2024, Ei ole kommentaare
Emīls Nils Gaišprātis arbuusipõllul

Jelgava piirkonna Vilce valda jõuame enne kella kaheksat. Suvevaheajal magavad paljud teismelised sel varasel tunnil veel magusasti, kuid Emīls Nils Gaišprātise jaoks on see kõige vabam aeg. Päev on tal tihe: ta juhib ekskursioone, hooldab ja koristab arbuuse, et need jõuaksid õigel ajal Riia turule.

Emīls kasvatab arbuuse ja külvas oma esimese arbuusi viis aastat tagasi, kui ta oli vaid 11-aastane. Ta räägib, et sai juba siis aru, et tal on „rohelised näpud”: „Toimetasin vanaemaga aias. Aitasin tal külvata ja istutada. Saagikoristuse ajal selgus, et minu külvatud ja istutatud taimed kasvasid paremini. Siis mõtlesin, mida võiksin ise kasvatada ja mis võiks olla minu nišš. Läksin poodi seemneriiuli juurde ja vaatasin seemnepakke. Mõtlesin ja mõtlesin, kuni mulle jäi silma arbuusiseemnete pakk. Ostsin selle, külvasin seemned ja istutasin need kasvuhoonesse – kasvas üheksa kilogrammi kaalunud arbuus.”

Tol ajal ei teadnud ta arbuusidest peaaegu midagi ning kindlasti ei olnud eesmärk saada taldrikule võimalikult palju mahlaseid ja magusaid marju. Ta tahtis lihtsalt teada, mis kasvama hakkab. Noor arbuusikasvataja ütleb, et siis ei teadnud ta isegi, et Läti kliimas on võimalik arbuuse kasvatada.

Nüüd võib Emīls uhkust tunda hektari suuruse arbuusipõlluga, kus kasvab kümme eri sorti. Ta katsetab sortidega endiselt: igal aastal valib ta istutamiseks mõne uue, mis tundub huvitav ja mille kohta on head arvustused. Tema põllul kasvab alati ka klassikaks peetav sort „Bedouin”, mille viljad on suured ja triibulised, viljaliha aga magus ja krõmpsuv ning seemneid on vähe. Tänavu istutati ka väikeseid seemneteta arbuuse.

Juba kaugelt paistavad kollased arbuusid. Mõnel on erkroosa, teisel oranž viljaliha. Emīls räägib, et tänavune rekord on praegu 16 kilogrammi kaaluv arbuus: „Varem oli rekord 14 kilogrammi, aga ma arvan, et põllul kasvab veel suuremaid.” Emīls lisab, et hiiglaslikel marjadel on ka omad miinused: „Inimesed arvavad, et arbuusid on toodud Itaaliast või tont teab kust, sest need on nii magusad ja mahlased, aga tegelikult kasvavad need Lätis.”

Emīlse suur abiline ja meeskonnakaaslane on tema isa Māris, kes on poega algusest peale toetanud. Nad hooldavad hektari suurust põldu kahekesi. Küsimusele, kes on tegelikult arbuusipõllu peremees, vastab Māris Gaišprātis kõhklemata: „Emīls, Emīls. See on rohkem tema oma. Tema on peremees. Nagu ma kogu aeg ütlen – mina olen tehniline teostaja.”

https://zz.lv/zalie-pirkstini-aizved-pie-arbuzu-audzesanas/

Emīls Nils Gaišprātis, noorim suur arbuusikasvataja

21 dets, 2024, Ei ole kommentaare
Emīls Nils Gaišprātis arbuusidega

Emīls kasvatab nii väikeseid kui ka hiiglaslikke, eri värvi koore ja viljalihaga arbuuse. Läti arbuusikasvatajate seas on tal kõige laiem sordivalik. Foto isiklikust arhiivist.

Laura Dumbere
28. august, 11.55

On pühapäeva hommik, kuid Jelgava piirkonna Vilce valla Silakurši arbuusipõllule kogunevad juba ostjad – kaks autot sõidavad ära ja kolm saabuvad asemele. Noor peremees räägib, et kliendid tulevad kohale isegi Cēsisest. Värvikate Facebooki videote ja LTV uudisloo abil, mida vaadati sotsiaalmeedias üle 200 000 korra, on Emīlsist saanud staar. Tema hooldatud põllul kasvab 3000 arbuusitaime, 11 sorti eri värvi koore ja viljalihaga, sealhulgas kollase ja oranži sisuga arbuusid. Praegu on saagikoristus täies hoos.

https://ir.lv/2024/08/28/emils-nils-gaispratis-jaunakais-arbuzu-lielsaimnieks/

Arbuusi- ja melonikasvatajad: tänavu on Lätis hea saak

21 dets, 2024, Ei ole kommentaare

Kuigi paljud imestavad endiselt, et Lätis saab kasvatada head ja rikkalikku arbuusi- ja melonsaaki, lisandub nende suurte marjade kasvatajaid tasapisi. Läti kliimas pole 15-kilogrammine arbuus enam midagi ebatavalist.

https://www.lsm.lv/raksts/zinas/ekonomika/12.08.2024-arbuzu-un-melonu-audzetaji-latvija-sogad-laba-raza.a564687/

Ostukorv

Ostukorv on tühi.

  • Avaleht
  • Kontakt
  • Privaatsuspoliitika