Liigu põhisisu juurde
Tava Oga
  • Avaleht
  • Pood
  • Blogi
  • Kontakt
  • LAT
  • Lietuvių
  • Eesti

Hiljutised postitused

  • Arbuusikasvatuse arendamine ettevõttes SIA Tava Oga
    29. apr 2026
  • Mõnest seemnest tuhandete taimedeni: Emīls on Läti noorim suurtootja
    15. nov 2025
  • Arbuusikasvataja Emīls Nils: ka tänavugi ei anna ma alla
    15. nov 2025
  • Arbuusikasvatajad on mures: tänavune saak võib jääda saamata
    15. nov 2025
  • Maajutud. Emīls Nils Gaišprātis
    24. jaan 2025
  • Antakse üle Jelgava piirkonna aasta ettevõtlusauhinnad
    21. dets 2024
  • Kasvatab arbuuse juba lapsepõlvest saadik
    21. dets 2024

Kategooriad

  • Kasvatamine ja saak
  • Tava Oga lood
  • Uudised ja projektid

Mõnest seemnest tuhandete taimedeni: Emīls on Läti noorim suurtootja

november 15, 2025, 19:36, Ei ole kommentaare

Gundega Gaujere, 29. september 2025

Mõnest seemnest tuhandete taimedeni: Emīls on Läti noorim arbuuside suurtootja

FOTO: GUNDEGA GAUJERE

On laupäeva hommik ja õhus on tunda sügise jahedust. Emīls on juba ammu ärganud ja kiirustanud põllule, et valida välja parimad arbuusid, mille ta turule viib. Ta koputab iga vilja hoolikalt, pühib selle puhtaks ning korvi jõuavad vaid kõige erilisemad. Põllul on veel lugematu hulk arbuuse, kuid Emīls märgib, et hooaeg hakkab juba lõppema. Vaatamata varasele ärkamisele ja raskete viljade kandmisele säravad tema silmis pühendumus ja uhkus enda kasvatatu üle.

Selle suure arbuusipõllu taga seisab kõigest 17-aastane noormees. Emīls Nils Gaišprātis on Läti noorim arbuuside suurtootja. Tema ettevõte „Tava Oga“ on tänavu jõudsalt kasvanud: kuus aastat tagasi oli tal viis arbuusitaime, sel hooajal juba viis tuhat.

Emīls hakkas arbuusikasvatusega tegelema kümneaastaselt: „Arbuuside kasvatamise mõte tuli siis, kui seisin poes seemneriiuli juures. Tahtsin midagi kasvatada, aga ei teadnud, mida, kuni mulle jäi silma arbuusiseemnete pakk. Külvasin seemned, pikeerisin taimed, istutasin need kasvuhoonesse, hoolitsesin nende eest ja sain aru, et see pakub mulle huvi ning tahan sellega tegeleda.“

Hooaja lõpus, kui Emīls sai üheteistkümneaastaseks, maitses ta esimest korda enda kasvatatud arbuusi: „Esimesel aastal kasvas ilma varasemate kogemuste ja teadmisteta kõige magusam arbuus, mida olin söönud. Siis jäingi selle juurde.“

Emīls rõhutab, et arbuusikasvatusega alustades ei olnud tema eesmärk teenida raha ega luua ettevõtet, vaid järgida oma sihti: „Minu elu suurim eesmärk on ühiskonnale midagi anda ja tunnen suurt rahulolu, et saan seda teha arbuuse kasvatades.“

Neli aastat õppis Emīls tundma arbuusikultuuri. Alguses suhtusid ümberkaudsed inimesed temasse üsna skeptiliselt, sest nad ei uskunud, et Lätis saab kasvatada arbuuse, veel vähem nii magusaid.

Noore mehe edu võti on alati selgelt määratletud eesmärgid

Kevadel ja sügisel ühendab Emīls põllutööd õpingutega: „Kooli ja ettevõtlust on väga raske ühendada, sest kogu aeg tuleb mõelda, milline töö on tähtsam. Gümnaasium ei ole küll kohustuslik, aga ma ei jäta kindlasti õppimist pooleli, sest mul on kaugeleulatuvad eesmärgid, mille saavutamiseks on teadmisi vaja.“

„Mul on eesmärgid paigas, ma tean, mida tahan, ja liigun selle poole. Minu arvates on see edu võti ja just nii erinen teistest omavanustest.“ Emīls ütleb, et igaühel on oma huvid ja hobid, temal on selleks arbuusikasvatus.

Emīls ei ole teistelt noortelt oma kutsumuse pärast mõistmatust kogenud. „Ma ei kuulu sellisesse seltskonda, kes minust aru ei saaks. Minu ümber on mõistvad ja tegusad noored, kellel on samuti oma tegemised, seepärast suhtuvad nad minu hobisse positiivselt.“

Noormees ütleb, et on ise kõik arbuuside kohta selgeks õppinud ning kellelegi teisele selle töö usaldamine ja õpetamine oleks väga keeruline. Isa kaasas ta ettevõttesse alles eelmisel hooajal, arbuuside koristamise ajal. Kõik ülejäänud tööd teeb ta ise: kasvatab taimed, istutab need, hooldab, korjab ja müüb saagi ning peab ka ettevõtte raamatupidamist. „Teel turule ja kooli kulub umbes tund või poolteist. Selle aja jooksul koostan arvutis saatelehti ja arveid.“

Eesmärgid, mis sel hooajal küpsesid

Aasta tagasi kasvatas noormees 3000 taime ja 11 arbuusisorti, tänavu 5000 taime ja 25 sorti. „Ühelt arbuusitaimelt saab keskmiselt kaks või kolm arbuusi. Nii võiks välja arvutada umbes sada tonni, aga tegelikkuses oleme meid ainult kaks. See, kui palju suudame ära teha, on juba teine küsimus.“

Tänavu on Emīls kõigi muude kohustuste kõrval hakanud aktiivselt sisu looma ka Instagrami ja TikToki. Oma videotes näitab ta, kuidas seemnest arbuus kasvab. „Reklaami tegemine on mulle väga tähtis, et inimesed ei arvaks, nagu oleks arbuusid toodud Itaaliast. Kui need valmis saavad ja ma turule viin, ei tea paljud, et selliseid arbuuse saab kasvatada ka Lätis.“ Emīls ütleb, et inimestel on raske uskuda, et Lätis võib kasvada 16-kilogrammine arbuus. Eelmisel aastal kasvas tal selline, tänavuse hooaja suurim vili kaalus 14 kilogrammi.

Arusaam, et parimaid arbuuse saab kasvatada ainult lõunamaades, tuleb noormehe sõnul ümber lükata. „Lätis on arbuusidele sobivad temperatuurikõikumised. Vahelduvad soojemad ja jahedamad ilmad annavad arbuusile magususe. Pole asjata, et Läti maasikas on nii maitsev. Arbuusidega on sama lugu, sest muutlik temperatuur aitab neil magusaks kasvada.“

Tänu sotsiaalmeediale saab Emīlsi arbuuse sellest hooajast osta ka Stockmanni kauplusest: „Tegin tänavu esimest korda TikToki konto ja minu arvates on sotsiaalmeedia tänapäeval nagu visiitkaart. Ühel päeval helistati mulle Stockmannist ja öeldi, et nad olid mind TikTokis märganud ning tahaksid minu arbuuse oma kaupluses müüa.“ Emīls ütleb, et Stockmann ostis temalt üle tuhande kilogrammi kasvatatud arbuuse.

Sel hooajal on Emīls teinud koostööd ka lasteaia ja koolide toitlustusettevõtetega ning viinud arbuuse maitsmiseks hooldekodu elanikele.

Võitlus rahe, vihma ja maksudega

Tänavu juunis üle Lätimaa liikunud rahe kahjustas ka Emīlsi arbuuse: „Raheterad olid väikesed, suurimad hernetera suurused. Arbuusid olid just vilja hakanud kandma, umbes kreeka pähkli või sõstra suurused, ja rahe rikkus vilju. Kõik arbuusid ei olnud selles suuruses, ainult ühe sordi omad, ja need sel aastal valmis ei saanud.“

Emīls ei andnud pärast juhtunut alla, vaid jätkas tööd: „Siis oli päris kurb, aga ma ei peatunud. Sõitsin ikka põllule, rohisin ja tegin kõik, mis võimalik, et ülejäänud arbuusid kasvaksid. Tänavu olid suuremad plaanid: tahtsime ehitada siia müügikioski, teha arbuusilao, paigaldada reklaamsildid ja kutsuda inimesi siia kohale. Pärast 19. juuni rahet polnud meil enam selleks lisaraha ning me ei saanud neid plaane ellu viia.“

Emīlsi sõnul ei ole praegune olukord riigis seoses käibemaksumäärade ja kindlustusega tema saagile soodne: „Lätis kasvatatud puuviljadele, marjadele ja köögiviljadele kehtib vähendatud 12-protsendiline käibemaksumäär, aga minu kasvatatud arbuusidele kehtib 21-protsendiline määr põhjendusega, et arbuus ei ole Lätile omane kultuur. Samas registreeriti sel aastal Maaelu Toetamise Teenistuses umbes 30 hektarit Lätis kasvatatavate arbuuside istandusi.“

„Kõige suurem probleem on see, et arbuusipõlde ei saa kindlustada. Me ei palu kindlustust vihma ega varajase külma vastu, vaid tahame võimalust kindlustada rahe vastu, sest oleme investeerinud väga suuri summasid ja üks hetk võib selle kõik hävitada. See on väga kurb.“

Tulevikunägemuses ka Läti kui arbuusiriik

Emīls soovib õpetada ka teisi arbuuse kasvatama, et kõigil soovijatel see õnnestuks. Ta ütleb, et ei pea kedagi konkurendiks ega varja oma ideid, sest usub, et Lätist võiks saada arbuusikasvatuse suurriik. „Mul on nüüd ka e-pood, kus pakun inimestele professionaalseid seemneid kõigist sortidest, mida ise kasvatan. Minu suur eesmärk on luua platvorm, mille abil iga soovija saaks arbuuse kasvatada. Ma ei ole loobunud mõttest luua ühistu või ühendus. Võib-olla saaksime kõik kasvatajad ühendada, kasvatada suuremaid koguseid, koondada tööjõudu ja arbuuse eksportida.“

Järgmise aasta plaanide ja taimede kasvatamise kohta vastab Emīls lühidalt: „Kui teen seda armastusega, läheb kõik hästi.“

Praegu näeb Emīls arbuusikasvatust ka tulevikus oma peamise tegevusena: „Mulle ei ole ükski teine kultuur nii südamelähedane kui arbuusikasvatus. Ma ei saa seda päriselt hobiks nimetada, sest see on midagi enamat kui hobi, see on südameasi.“ Elukutselt näeb ta end aga poliitikas, tõenäoliselt majandusküsimustega tegelemas, sest tal on selles valdkonnas laialdased teadmised.

Pärast vestlust kiirustab Emīls aega raiskamata tagasi tööle. Põllust mööda sõitvad autojuhid lehvitavad talle ja ta isale. Pöörde tagant sõidab jalgrattaga eakas naine, kes on Emīlsit hommikul jälle külastanud ja viib nüüd korvikeses arbuusi koju. Kohalike jaoks on selle noormehe hobist saanud iga-aastane hinnatud traditsioon.

https://tv3.lv/dzivesstils/darzs-un-maja/no-piecam-seklinam-lidz-tukstosiem-stadu-emils-ir-jaunakais-arbuzu-lielsaimnieks-latvija/

Ei ole kommentaare

Jäta vastus







Ostukorv

Ostukorv on tühi.

  • Avaleht
  • Kontakt
  • Privaatsuspoliitika