Arbuusikasvataja Emīls Nils: ka tänavugi ei anna ma alla
Sandra Leitāne ja Andris Pāns, ReTV, saade „Mājā un sētā”
25. juuli 2025

Suvede soojenedes kasvatatakse Lätis üha sagedamini arbuuse, meloneid ning teisi eksootilisi puu- ja köögivilju. See suvi pole meid hellitanud, kuid eriti teravalt tunnevad seda arbuusikasvatajad. Jelgava maakonnast pärit Emīls Nils Gaišprātis on arbuusikasvatuse kogemust kogunud juba kuuendat aastat ega anna ka tänavu alla.
Emīls Nils Gaišprātis alustas arbuusikasvatusega Jelgava maakonna Vilce vallas kuus aastat tagasi, kui ta käis veel põhikoolis. Alguses kasvasid mõned taimed koduaias, kuid viimastel aastatel on tal juba korralik põld. Ka tänavu on arbuusidega kaetud umbes üks hektar maad, kus kasvab veidi üle viie tuhande taime.
See suvi pole aga soojust armastavatele taimedele soodne olnud. Emīls Nils nimetab terve rea haigusi, millega tänavu on tulnud kokku puutuda: „Fusarioosne närbumine, antraknoos – terve hulk haigusi, ja nüüd ei jõua enam midagi istutada. Näe, siin põllul on närbumist näha, mõned taimed surid ära.”
Juunis sai arbuusipõld kohati rahega kannatada ning loo filmimise ajal sadas tugevasti. Kuigi käes oli juuli keskpaik, oli väikeseid arbuuse näha vaid üksikutes kohtades, teistes peenardes olid alles õied ja viljaalgmed. Kogu suve on tulnud võidelda ka mitmesuguste arbuusihaigustega, räägib kasvataja Emīls Nils Gaišprātis:
„Niiskuse ja ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu tabas meie arbuuse algul jahukaste, seejärel alternarioos ehk kuivlaiksus. Võitlesime sellega ja kasutasime vask-tsinkpreparaati. Eelistame siiski kasutada bioloogilisi preparaate. Need on kättesaadavad ka väikeste koduaedade omanikele ja saadaval eri suurustes. Need on haigustekitajale mürgised, kuid neid peetakse väetiseks ja taimele kasulikuks. Praegu võib neid kasutada kogu hooaja vältel. Ma ei soovitaks neid kasutada arbuuside õitsemise ajal, sest preparaat on siiski tugev ja taimed võivad hukkuda. Parem on olla ettevaatlik ning kasutada seda õhtul, kui õied on juba sulgunud.”
Emīls Nils naerab, et see on müüt, nagu piisaks arbuusi istutamisest ja kastmisest ning seejärel võib ta unustada. Isegi soodsal suvel, kui taimi mitmesugused haigused ei kimbuta, tuleb nende eest korralikult hoolitseda: „Oleme põldu kastnud kokku 200 000 liitri veega. Arbuuse tuleb kasta harva, aga põhjalikult, ning iga kastmiskorraga tasub lisada väetist. Kuigi arbuus kuulub kõrvitsaliste hulka, pole ta kurk. Arbuusile ei meeldi, kui vett satub lehtedele, sest liigne niiskus soodustab haigusi. Tänavu on Läti turule tulnud suurepärane, spetsiaalselt arbuusidele mõeldud väetis. Kui ma selle koostist vaatasin, avaldas see mulle muljet, ja võin tõesti öelda, et see on suurepärane väetis.”
„On müüt, et arbuus tuleb maha istutada, ära kasta ja siis võib ta unustada.”
Nagu Emīls Nils selgitab, saab kastmisvajadust kindlaks teha spetsiaalse niiskusmõõtjaga: see torgatakse mulda ning näitab, kas muld on kuiv või niiske. Noor kasvataja on katsetanud nii arbuusipõllu peaaegu rohimata jätmist kui ka rohimist, kuid on jõudnud järeldusele, et ka arbuuse tuleb rohida. Kui taimed on suureks kasvanud, pole neid enam vaja kõblata, sest päikeselise ilmaga võivad viljad päikesepõletuse saada. „Mullu märkasime, et kolmes umbrohtu kasvanud vaos jäid arbuusid selliseks, nagu nad olid, sest neil polnud magusust, ülejäänud olid aga magusad. Isegi magusamad kui sisse toodud arbuusid.”
Noormehele meeldib arbuusisortidega katsetada, mistõttu istutab ta igal aastal eri sorte. Nüüdseks on selgunud ka need sordid, mis sobivad kõige paremini Läti muutlike oludega ja on samal ajal maitsvad.
Emīls Nils Gaišprātise sõnul istutati tänavu 25 sorti: „Praegu on näha, et musta koorega arbuusid ei kasva nii hästi, kuid arbuusiklassika on sort Bedouin, mis on alati tipus. Tänavustes oludes paistab kõige paremini kasvavat ka sort Primagold. Sellel on tekkinud kõige rohkem viljahakatisi.”

Arbuusikasvatus Jelgava maakonnas.
Arbuusid kasvavad kõige paremini siis, kui õhutemperatuur on 23–25 kraadi. Emīls Nils loodab, et august ja ka september on soojust armastavatele taimedele soodsad ning et arbuusid valmivad ka tänavu, ehkki hiljem, ja rõõmustavad saagiga.
https://retv.lv/daba/arbuzu-audzetajs-emils-nils-ari-sogad-rokas-nenolaizu/